Budism

Доступен только на StudyGur

Тема:
Скачиваний: 0
Страниц: 5
Опубликован:
ЧИТАЙТЕ ПОЛНЫЙ ТЕКСТ ДОКУМЕНТА

ПРЕДПРОСМОТР

Sisukord:
Budism. ......................................................................................................................... 1
Karma seadus ja kannatuse probleem. .......................................................................... 2
Mungaks saamine. ........................................................................................................ 2
Peasuund ja levik. ......................................................................................................... 3
Budism tänapäeval. ....................................................................................................... 4
Budistlik kunst. ............................................................................................................. 4
Budism.
Budism tekkis VI saj. E. Kr. Kirde-Indias vastukaaluks brahmanismi, Polüteismile ja
ohverdamisreligioonile. Budismi rajaja on ajalooline isik, Kirde-India valitseja poeg
Siddhartha Gautama.Tema sünni-ja surma aastat täpselt ei teata, kuid tõenäoliselt
elas ta aastail 556-486 e.kr.
Ühestki usulisest õpetajast ei ole jutustatud nii palju legende, kui Gautamast. Kuid
neil legendidel on siiski ajalooline tõepõhi. Ühe eluloolise legendi järgi koostati
Gautamale vastavalt hinduistlikule kombele sünnihoroskoop, mis ennustas, et poiss
hakkab maailma kannatusi nähes mungaks. Et ennustus ei täituks, pidi Gautama
veetma oma noorusaastad isa luksusliku palee kaitsvate müüride vahel. Kord
väljaspool aeda jalutades nägi ta rauka, haiget surijat ja askeeti. Nii sai Gautama
teada, et elu on kannatus, sest vanadus, haigus ja surm on igaühe, ka tema enda
saatus. Pärast selle mõistmist tundus endine hiilgav elu tühine. Ta otsustas askeedi
eeskujul otsida kannatuse põhjusi ja teed, mis viiks kannatustest vabanemisele.
Budistlike vanemate poeg omandab religioosse täisealisuse piduliku toiminguga.
Esmalt riietatakse ta kaunitesse kuningapoja rõivastesse. Seejärel vahetatakse see
munga kollase rüü vastu ja juuksed aetakse maha. Seejärel jääb poiss mõneks
nädalaks või terveks aastaks kloostrisse, et munkade juhendamisel õppida. Ka
tütarlastele korraldatakse samalaadne tseremoonia. Selle abil samastuvad noored
Buddhaga, kes hülgas kuningapoja elu ja hakkas askeediks, et õppida tundma tõde
kannatusest.
Buddha oli valgustust saades 35-aastane ning ta levitas dhammat, oma õpetust,45aastat.Buddha suri ja tõusis kõrgeimasse nirvaanasse 80-aastasena.Legend jutustab,
et tema surmale reageerisid võimsalt nii loodus, jumalad kui ka vaimud. India kombe
kohaselt Buddha surnukeha põletati. Tema tuhk ja muud jäänused viidi erinevatesse
paikadesse ja pandi palverännakute sihtkohtadeks ehitatud stuupadesse. Buddha
väitis, et ta on praktilise ja moraalse eluviisi õpetaja. Alles hiljem hakati õpetama, et
tal tekkis pärast erinevate vaimsete arengustaadiumite läbimist üli inimlikke
omadusi. Mõnede legendide kohaselt oli Gautamal enne lõplikku nirvaanat 550
varasemat elu. Buddha ehk valgustatu aunime saavutanuid väidetakse olevat
kümneid.
Buddha ise oma õpetusi kirja ei pannud. Vanimad tekstid on koostatud sajandeid
pärast tema surma. Budistlike kanoniseeritud raamatute kohta kasutatakse
nimetust``tripitaka``. Selle tekst on kirja pandud paali keeles, mis on suguluses
hinduistlike pühade raamatute sanskriti keelega.``Tripitaka`` ehk ``kolmikkorv``
kinnitati kolmandal budistlikul konsiiliumil keiser Asoka (u 270-230 e.Kr) ajal. Selle
esimene osa sisaldab eetilisi juhiseid munkadele ja nunnadele nn. kloostrireegli.
Teine osa koosneb Buddha õpetuskõnedest ja sellesse nn. õpetuste korvi kuulub ka
budismi kõige populaarsem raamat Dhammapada, mis esitab selgelt ja
aforismilaadselt budismi põhiõpetusi. Kõige hilisem nn. Filosoofiliste ja
metafüüsiliste traktaatide korv sisaldab õpetuslike küsimuste sügavamaid käsitlusi.
Hiljem tekkinud koolkondadel on arvukalt pärastpoole pühaks kuulutatud raamatuid.
Kaheksaosaline tee on moraalse enesedistsipliini meetod. See toob kaasa head teod,
vaimse arengu, tunnete tasakaalu ning vabanemise uuestisündidest ja kannatusest.
Buddha õpetuse järgi on eksistentsil kolm omadust.
1. Kõik siin maailmas on kaduv ja muutuv. Ainus püsiv asi on pidev muutumine. Nii
kõlasid ka Buddha viimased sõnad: Kõik vormi omav on kaduv. Pingutage
lakkamatult.
2. Kõik olemasolev on määratud kannatama. Kannatuse kõrvaldab elujanu
suretamise kaheksaosalise tee abil.
3. Ühelgi olendil ei ole muutumatud oma mina.
Karma seadus ja kannatuse probleem.
Budism on võtnud hinduistliku õpetuse karmast ja uuestisünnist. Karma tähendab
tegu ja selle tagajärgi. Kõik maailmas on karma loodud. Igaüks meist on omaenda
karma laps. Seega on alusetu panna oma füüsilisi ja vaimseid omadusi pärilikkuse
või keskkonna süüks, sest inimene ise on määranud selle, milline ta on ning
millisesse keskkonda ja missuguste vanemate lapseks ta sünnib. Buddha õpetab, et
alles siis, kui karma seaduse õiglus on tingimusteta aktsepteeritud, võib inimene
teadlikult enda muutmist alustada. Pöördumine valgustuse teele algab iseenda ja oma
olukorra põhjalikust hindamisest.
Budist käib tihti templis mediteerimas. Ta kummardab Buddha kuju ees ja austab
munki. Buddha kuju ette asetab ta lilli või puuvilju või siis põletab suitsutusaineid.
Ta mõtiskleb hea eeskuju üle, mida Buddha andis oma eluajal ja nende heade tegude
üle, mis aitavad edeneda õilsal kaheksaosalisel teel.
Mungaks saamine.
Kloostrid asuvad enamasti templite juures ja on avatud ka ilmikutele. Birmas ja Tais
viibivad peaaegu kõik 12-15aastased poisid mõned nädalad kloostris. Mungaks
võidakse pühitseda 20-aastaselt.Kui keegi tahab saada munga ühiskonna liikmeks,
peab ta riietuma kollasesse toogasse, ajama oma pea paljaks, kümblema ja minema
toma kavatsusest mõnele mungale. Munga ees tuleb tal anda kolmekordne
usaldusvanne. See on budistide usutunnistus, mis sisaldab õpetuse kõige tähtsamad
punktid. Kolm tunnistust: Mina usaldan Buddhat. Mina usaldan õpetust. Mina
usaldan munkade ühendust.
Tavaliselt on munk riietatud kollasesse rüüsse, jalas lahtised sandaalid. Buddha
õpetuse kohaselt peab ta söögipoolist muretsema kerjates. Ilmikute ülesandeks on
munkade toitmine. See, kes annab mungale süüa, saab võimaluse sooritada heategu,
mistõttu tänulik peab olema andja, mitte munk. Peale oma rüü ei tohi mungal olla
kaasas muud kui kauss kerjamiseks, nõel, 108 nöörile aetud palvehelvest, mida
loendatakse Buddha õilsate omaduste üle mõtiskledes, habemenuga juuste, habeme
ja kulmude pügamiseks, sest juukseidki peetakse liigseks ehteks. Joogivett
kurnatakse enne tarvitamist, et mitte kogemata elusolendeid alla neelata.
Templeid, mida Birmas nim. pagoodideks on iga päev palvetajaile avatud. Buddha
altari ees palvetatakse ja ohverdatakse lilli, maiustusi, raha jne. Ohverdamine ja
meditatsioon toimub suures harduses ja täielikus vaikuses. Mõnes budistlikus
templis, eriti Sri Lankas, võib Buddha kuju kõrval näha ka hinduistlikke
jumalakujutisi. Budistlikes maades leidub erilisi ehitisi, stuupasid, kus säilitatakse
Buddha põletatud surnukeha jäänuseid: juukseid, hambaid, kaelalülisid jne. Vagad
budistid teevad nendesse templitesse palverännakuid. Pühad säilmed on austuse
objektiks ja neil usutakse olevat mediteerimisel keskenduda aitav toime. Budistlikes
kodudes on väikesed pühamud või altarid, kus hoitakse pühapilte. Nende ees seistes
lausutakse kolmekordne usaldusvanne, põletatakse suitsutusaineid ja mediteeritakse.
Perekondlikel pühadel, nagu näiteks täisealiseks saamise peol, pulmades ja matustel,
toimetavad mungad piduliku talituse. Lisaks peetakse veel rohkelt muid pühasid, mis
on seotud aastaaegade ja Buddha elu sündmustega. Budismis õpetatakse moraalset
optimismi: iga inimene on suuteline tegema nii head kui halba ning igaüks vastutab
vaid iseenda eest.
Peasuund ja levik.
Pärast Buddha surma tekkisid tema õpilaste hulgas lahkarvamused, kuidas peaks
Buddha õpetust õigesti tõlgitsema. Peeti terve rida koosolekuid, kus üritati leida
lahendus vaidlusalustes küsimustes ja jõuda pühade raamatute suhtes üksmeelele.
Lahkarvamused viisid meie ajaarvamise algul siiski kahe peamise voolu tekkimiseni.
Arvukate väiksemate koolkondade õpetuste areng toimus pika aja vältel (300 e.Kr700p.Kr ).
Budistide arvu kindlaksmääramine on keeruline, kuna paljudes maades, nagu
Jaapanis ja Hiinas, võivad inimesed liituda mitme religioosse ühenduse tegevusega.
Esineb mitmeid hinnanguid, kuid kõige üldisem arv on 260 miljonit. Näiteks
hinduismiga võrreldes on budism oma väiksemast pooldajaskonnast hoolimata
tõeline maailmareligioon. Öelnud lahti kastisüsteemist, pole see erinevalt
rahvususundist ühegi kindla rahva või kultuuriga seotud.
Budism tänapäeval.
Varem süüdistati budismi sotsiaalses ja poliitilises passiivsuses. Käesoleval sajandil
on aset leidnud budismi aktiviseerumine, see on aga seotud rahvusliku ärkamisega.
Tänapäeval on buda munkadel tähtis poliitiline ja sotsiaalne roll paljudes hinajaana
maades.
Sri Lankas (aastani 1973 Tseilon ) on budism riigist lahutatud. Sellegipoolest on ta
olnud tähtis tegur selle maa poliitikas pärast iseseisvumist. Mungaorganisatsiooni
tegevus on kaasajastatud ja mungad osalevad aktiivselt poliitikas.
Tai põhiseaduse järgi peab kuningas olema budist ja toimima usundi kaitsjana. Selles
riigis on budism olnud konservatiivne, monarhiat toetav jõud. Mõnedel andmetel on
riigis umbes 200.000 munka ja üle 20.000 kloostri.
Budistlik kunst.
Budistlik kunst hõlmab arhitektuuri, skulptuuri ja maalikunsti. Arhitektuuri
vanimateks eeskujudeks on koobastemplid ja India veealused hauakambrid. Hiljem
kujunes budistliku templi põhivormiks stuuba või pagood kellukese või poolkera
kujuline mälestusmärk pühadele säilmetele. Stuupa sees on ruum kallihinnaliste
pühade säilmete jaoks. Mõned stuupad ümbritseti müüri või sammaskäiguga.
Kuulsaim budistlik tempel on palve rännakukohana populaarne, Buddha hammast
säilitav tempel Sri Lankas, Kandy linnas Stuupa-stiil levis koos budismiga laialdaselt
Kagu-Aasias. Sellel stiilil on mitmeid erivorme Indo-Hiinas, Jaava saartel, Nepaalis,
Tiibetis ja Hiinas.
Skulptuur ja maalikunst kujutavad peamiselt Buddhat ja tema elu erinevaid etappe.
Esimestel sajanditel Buddha enda kujutamist välditi, esitati vaid temaga seotud
sümboleid, nagu näiteks tema jalajälge või seaduseratast. Buddhat hakati kujutama
meie ajaarvamise esimesel sajandil mediteerimise abistamiseks.
Skulptuuride ja maalide ülesanne on kontsentreerida mediteerimisel mõtted Buddha
õpetusele ja eeskujule. need on ühtlasi rahva harimise abivahendid, sest neid
illustreerivad budistlikke legende. Mahajaana-budismi skulptuurid kujutavad
arvukaid valgustuse saavutanud mehi ja naisi, bodhisattvasid, kes veel pole siirdunud
lõplikku nirvaanasse. Muusika, tants ja draamakunst pole budismi seisukohalt
lubatud harrastused.
ЗАРЕГИСТРИРУЙТЕСЬ - ЭТО БЕСПЛАТНО

Похожие документы